Tsikmä 1998-99/3

Tsikmä on Soomes ilmuv mäemarikeelne ajakiri, mida annab välja Valeri Alikov (pseudonüüm: Valer Mikor). Ajakiri tutvustab mäemari lugejale eri rahvaste kultuure. Tsikmä esimene number, mis sisaldas peamiselt tõlkeid soome ja eesti keelest, ilmus 1996. aasta talvel. Ajakirja teine number ilmus 1998. aasta veebruaris ja oli sisult veel rahvusvahelisem: see sisaldas tõlkeid soome, eesti, vene, ungari ja poola keelest. Enamus ajakirja sisust on vene tähestikus, kuid prooviks on antud ka ladina tähestikus kirjutisi. Kolmandas numbris on avaldatud ka mäemari kirja latiniseerimise tabel. Numbri maht on 209 lehekülge.

Eelmistega võrreldes on Tsikmä kolmas number sisult mitmekesisem ja see sisaldab tõlkeid soome, eesti, liivi, läti ja leedu kirjanike ja kultuuritegelaste kirjandusteostest ja ühiskondlikest artiklitest. Praeguses mari kultuuripildis otsitakse uusi kirjanduslikke suundi. Tõlkekirjanduse abil võib leida kompromisse, uusi arengusuundi ja mõjutusi. Kakskeelsus on marilaste seas äratanud ka poleemikat. Umbes kümme aastat tagasi oli samalaadne arutelu ka Eestis, vastavateemaliste artiklitega Mati Hindi, Jaan Kaplinski ja Reet Kasiku sulest võivad huvilised ajakirjas tutuvuda. Leedu nüüdiskultuuri ja -kirjandusellu puutuvaid probleemküsimusi lahkavad luuletajad Algimintas Butsis ja Tomas Arunas Rudokas.

Mari lugejad saavad teavet Baltimaade sündmuste kohta ainult venekeelsete lehtede kaudu. Anna Zigure artikkel “Läti naasmine Euroopasse” ja leedulaste Valdas Banaitiksi ja Tselovas Kudabani artikkel “Ühine integratsioon” valgustavad asja hoopis teisest küljest.

Käesolevas numbris on hästi esindatud soome kirjandus, ajakirjast võib leida Yrjö Jylhä, Pentti Saarikoski, Arto Melleri, Ilpo Tiihoneni ja Jouni Inkola luuletusi ning Tove Janssoni, Hannu Mäkelä ja Esa Sariola novelle. Ajakirjas on ka Viivi Luige “Seitmenda rahukevade” tõlke järg. Selle romaani tõlkimiseks on Eesti kultuuriministeerium määranud tõlkijale Valeri Alikovile aastase stipendiumi. Veel on eesti kirjandusest tõlgitud Ain Kaalepi luulet. Liivi kirjandus on esindatud ühe Valt Ernðtreiti luuletusega

Professor Yrjö Varpio teos “Põhjatähe maa. Sissejuhatus soome kirjandusse ja kultuuri” on seni ilmunud inglise, vene ja bulgaaria keeles, nüüd siis ka mäemari keeles. Lähitulevikus ilmub see ka niidumari keeles.

1990ndail aastail oli mari kirjanduses raske aeg. Nõukogude Liidu lagunemise järel langesid paljud kirjanikud loomingulisse kriisi. Polnud enam tarvis kirjutada tellimustöid, esile hakati tõstma rahvuslikke ja emakeelega seotud teemasid. Samal ajal ilmus kirjandusellu noori ja tundmatuid kirjanikke, kes julgelt modernseid luuletusi ja novelle kirjutama hakkasid. Praeguse mari kirjanduse nõrkus on modernse kriitika puudumine. 1997. aastast on mari ajakirjanduses, eriti mäemari Þerä lehes, alustatud laia ühiskondlikku keskustelu nüüdiskirjanduse olukorrast ja selle uutest suundadest. Mäemari ajalehtedest võib leida termineid postmodernism ja etnofuturism. Teisalt on suhtumine postmodernistlikku ja etnofuturistlikku kirjandusse olnud nii soosiv kui ka tõrjuv. Tsikmä üritab võimalikult palju kirjutada kirjanduskriitikast.

Tsikmä kolmanda numbri illustratsioonidena on avaldatud niidumari kunstniku Juri Tanõgini maalide reproduktsioone koos kunstniku lühitutvustusega. Tanõgin õpib praegu Eestis ja valmistudeb astuma magistrantuuri.

Yrjö Varpio teose tõlkimist on toetanud Jenny ja Antti Wihuri kultuurkapital. Soome kirjanike teoste tõlkimist on toetanud Soome kirjanduse teabekeskus. Ajakirja ilmumist on toetanud M. A. Castréni Selts, Suomen Gallup ja Multiprint OY.


© SURI
Fenno-Ugria Infoleht, 1999, nr 4