9. märtsil möödus 90 aastat liivi luuletaja, tõlkija ja keelemehe Pētõr Dambergi sünnist.11. märtsil tähistati Pētõr Dambergi sünnipäeva Tallinna Linnamuuseumi Kodu-uurijate seltsis.

Ettekande Pētõr Dambergi elust ja tegevusest tegi seltsi vanim liige Linda Viiding, meenutades oma head sõpra ja aatekaaslast soojuse ja tänutundega. "See oli tõeline hõimusõprus, mis kestis kogu elu," ütles Linda Viiding, kelle isiklikus arhiivis on tänaseni säilinud Pētõr Dambergi kirjad, 1930-ndatel aastatel ilmunud liivikeelset kirjandust ja ajalehe "Līvli" numbreid. "Līvlide" täiskomplekti andis Linda Viiding 1950-ndate lõpul, 1960-ndate algul rajatud Liivi rahva muuseumile - Liivi rannast enam täiskomplekti kokku saada polnud võimalik, Linda Viiding oli rõõmus, et sai liivlastele tagastada tükikese nende kultuuri, kuid suur oli tema südamevalu, kui ta 1960-ndatel esimest korda Liivi rannas käies leidis eest vanast aidast muuseumiks kohendatud hoone koos läbiniiskunud ja hallitusplekkidega kaetud eksponaatidega - paremaid ruume liivi muuseumile tookord ei antud....

Kolm aastakümmet liivlaste sõbra ja tugiisikuna tegutsenud Linda Viiding aitas liivlasi kontsertide korraldamisel, kohendas liivi laulude tõlkeid ning kajastas nende kontserte ajakirjanduses. Oma ettekandes meenutas ta sedagi, kuidas liivlased 1969. aastal oma sinirohevalge lipuga Eesti üldlaulupeole tulid ja neid rongkäiku ei lubatud. Kirjanik Aadu Hindi abiga õnnestus neile siiski leida koht esinemiseks tenniseväljakute all asuvas väikeses saalis ... "Tõrjutus on üks asi, teine sellest üleolemine," meenutas Linda Viiding, kelle sõnul on tal hea meel selle üle, et sai liivlasi rasketel aegadel aidata.

Linda Viiding Pētõr Dambergiga 1931. aastal Helsingis peetud Soome-ugri III kultuurikongressil, kuhu Linda Viidingut kutsuti liivlastele tõlgiks. Kongressile sattus Linda Viiding nädal varem peetud Soome noorsooliidu 50. aastapäevale pühendatud laulupeolt, kus esines ka ÜENÜ laulukoor. Liivi keelt Linda Viiding ei osanud, kuid olles õppinud 1929. aastal Lääne-Soome Rahvaülikoolis, oskas ta vabalt soome keelt. Pētõr Damberg, kes koos vanematega oli Esimese maailmasõja päevil viibinud sõjapõgenikuna Haapsalus ja käinud mitu aastat eesti koolis, oskas eesti keelt. Kahe tõlgi vahendusel said liivi noored anda intervjuusid, vastata küsimustele ja end kongressil toimuvaga kursis hoida. Kahekümne kahe aastane Pētõr Damberg õppis tookord Jelgava Õpetajate Seminaris, samal aastal sai temast esimese liivikeelse ajalehe "Līvli" toimetaja. 1933. aastal viibis ta stipendiaadina Soomes, lõpetades seal liivikeelse lugemiku "Jemakīel lugdõbrāntõz skūol ja kuod pierast" käsikirja. Raamat ilmus 1935. aastal Helsingis. Ehkki Pētõr Damberg lootis pärast seminari lõppu asuda tööle liivi laste õpetajana Liivi randa, osutus see läti ametivõimude vastuseisu tõttu võimatuks. Töötanud kolm aastat õpetajana Jelgava lähedal, sai ta 1937. aastal õpetajakoha Pizā algkooli, hiljem koolijuhataja koha Irēle. Pētõr Damberg oli juba poisipõlves olnud prof. Kettuse keelejuht, sellest innustatuna asus ta hiljem ise liivi keelt ja folkloori koguma. 1971. aastal võttis ta osa liivi rahvamuusikaansambli "Līvlist" loomisest. Kuuludes aastaid ansambli koosseisu, tegutses ta ka selle keelelise nõustajana. 1975. aastal andis soome keeleteadlane Seppo Suhonen Helsingis välja P. Dambergi liivikeelsete tekstide kogumiku "Näytteitä liivin kielestä".

Pētõr Damberg oli ka tunnustatud liivi luuletaja ja tõlkija. Ta on kirjutanud luuletusi sünnimaa loodusest, liivi keele ilust ja liivlastest. Eelmisel aastal välja antud liivi luule antoloogia toob ära nii pühendusluuletuse liivi tuntuima laulja Hilda Grīva kui ka traagilise saatusega liivi kultuuritegelase Nikā Polmaņi mälestuseks. Pētõr Damberg on liivi keelde kohandanud ka populaarse laulu "Kas tunned maad?" ning tõlkinud liivi luulet läti, soome ja eesti keelde.