NAK LÄTS' LÄBI MARIMAA

Hõpõhelmit miiq sääl joht es näeq. A kynõldas, et ommaq. Tükk aigu peräst NAK-i septembrilõpu Marimaalkäüki ütel' mulle tuu kunstnik Aleksander Ivanov, noh, om sääne segäne marilane, et timäl om koton Tsavaini imä kostüüm, tälle miildüs kykkõ kokuq ja sys oll' ta saanuq tolle hõpõhelmidega kostüümi katõ viina iist ütelt külämehelt. Noh, kyik käü pea niisama, nigu meilgi.

Jah, käü sääl jah niisama, ynne pooden om vähemb kaupa ja palka mastas tavaarin vällä ja või ollaq et marilaseq joovaq vähe rohkemp ja suidsutaseq ja Euroopast ei kynõlõ kiäki.

NAK (Tartun ummi asju ajjev Noorte Autorite Koondis) oll' säälsaman Marimaal esindet nellä inemisega ja päämine, mis vastavõtja Volodja Kozlov miiqka tegi oll' tuu, et tä vidi meid Joskar-Ola liinan määndsitki ürituisi piten, mis kyik kokko kandsõva nimme Mari-eli Vabariigi Loominguliisi Liitõ Kongress. Tuusama kongressi seen oll' tegeligult häid asju, oll' kontserte ja teatriasju ja ajakiränikuq laulseva ja muuq as'ameheq teiväq tarka mollu. Noh, ütesynaga nii, nigu taad asja ygal puul tetäs.

Pääle tuu kongressi näimiq viil huvitavit asju, näimiq, kuiss tüütäs ajaleht Kugarnja (miiq keeli Riidi). Tuu om sääne marikiilne kulduurileht, tulõ vällä õga riidi ja om peris hää tiraasiga, üle katõ tuhande trükitäs tedä. Vot nii. Lehe päätoimetaja om tuusama Kozlov, kiä meid häste vasta võtse. Ja tuusama Volodja veigi meid ütel pääväl ajalehe Kugarnja villissega Marimaad kaema, ütesõnaga sõitsemi "rajooni". Kävemi Morko rajoonin, mari kygõ kuulsamba kiräniku Tsavaini muusjomin, mis oll' täüs vanaaigsit asju.

Säälsaman Morko rajoonin om ka üts hää suurekene mägi, Karmani mägi, kohe pääle inemiseq palvuisi lugema pidivä käümä. No ollimi miiqki sääl mäe pääl uma puul' pääväkõist, seimiq saslõkki ja jõimiq tsäid. Pääle tuu tekk viil mari külämiiss katskise põh'aga pangi seen tulen küdsetü kardokit. Tuu käve nii, et ilma põh'alda pang panti pahelde tulõasemehe, kardokaq sisse, kardokile syss tuu ärqsadanu pangipõhi pääle ja toole viil muld pääle. Ümbre tuu pangi tetti tuli ja kõrra ao peräst olliqki hääq pangi seen küdset kardokaq valmis. Ka kos syss sai süvväq ... Tuulsamal külämehel oll ka putõl sa-sad, tuu tähendäs kardokahansat üten. Tuu tükke kyik aig ümbre minemä ja marilaseq seledi, et jumalaq tahtva kah umma ossa saiaq. Ja ega inemiseqki hinnäst ilma es jätäq, hindäle valeti kah yks klaase kaupa kõttu.

Sääl Karmani mäe pääl oll' väega järsk perv. Jutt kynõlõs, et määnegi tütärlats es tahaq valitseja naasõs saiaq ja hüpäs' säält alla. Miiq jäimiq syski sääl mäe pääl ellu, es sataq kohegi, kuigi tagasi alla tullen pää kõmisi ja väega nilbõ oll'.

NAK oll' Marimaal viis pääväkõist. Vähä küll, a määndsegi pildi yks saimiq. Ja maq esi, mis muq arvamist pututas, olõ piaaigu kimmäs tullõvgi kõrd Marimaale mineja.

 

Jan Rahman


"Fenno-Ugria Infoleht" 1997/4