NOPPEID FOLKLOORIFESTIVALI KOHTA AJAKIRJANDUSEST
Kuues soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Paljuski oli ta
ebatavaline, võiks öelda haruldane. See oli rändav festival.
Juba see, et soome-ugrilane läheb kuskile rändama -- paneb
imestama. Need rahvad on ju maaelanikud, tööd kodus suvel
kuhjaga. [...] Aga ikkagi, kui "pidusse" kutsutakse,
tahavad nad kõik sõita, et oma laulu ja tantsuga rõõmustada
inimesi ja teiste rahvaste laulu koju kingituseks viia.
Irina Orehhova, Kultuurimaa
Sel sügisel otsustasime korraldusnõukogus rändfestivali
kasuks: tuli ühendada eelmiste festivalide pompoossus, mis
põhjustatud Venemaa palee- ja staadionikontsertide tavast, ja
ugri külakultuur, autentne ja sisuline alge.
Kauksi Ülle, Sirp
Esinejaid oli seinast seina, puhtast rahvaestraadist kuni
"meesteni metsast", viimased linnaoludes kahjuks eriti
mõjule ei pääsenud. Tartu osutus korraga liiga suureks ja
summutas selle jõu, mis nende vähemusse jäänud
"päris" esinejate lauludes ja tantsudes oli.
Pille Runnel, Postimees
Autentsus ei ole kultuurisündmuse puhul üldse oluline.[...]
Ainus, mille säilimisele meie siin kaasa aidata ei tohiks, on
nõukogulik folklorism, kus klassikalise vene balletikooliga
inimesed esitavad põlisrahvaste tantsude töötlusi, mille
originaalidel pole mainitud kooliga vähimatki ühist,
ooperikoolitusega hääled aga röövivad viimsegi
omapärakübeme mis tahes rahva lauludest. Usutavasti pole
seesugusel "rahvakunstil" Eestis ka publikut, isegi
andunud kämbifännide hulgas mitte.
Andres Heinapuu, Sirp
Anzori Barkalaja kinnitas, et see "päris" folkloor
sündis tegelikult ka sellel festivalil, aga nurga taga.
"Kui suur lava ja toolid, mis saalis, on tühjaks jäänud,
siis minnakse nurga taha ja võetakse pudel viina ja karmoka
mängib ja tantsitakse. Vaat see on folkloor," kirjeldas ta
tüüpilist asjade käiku. "Selleks see festival tegelikult
ongi. Ja see muu, see väline hiilgus, see on pähklikoor, mis on
väline asi ja tuum, see nurgatagune, on see, mis on tegelikult
maitsev."
Pille Runnel, Postimees
Soome-ugri rahvad säilivad, kui nad suudavad edaspidi
mitmekesistada oma kultuurilist eneseväljendust ning
mitmekesistatult võiksid jätkuda ka soomeugrilised
kultuurisündmused nii meil kui mujal. Selle võimalikkust
näitas ka folkloorifestival oma kaunimate hetkedega. Pühajärve
kontserdil nägin esmakordselt elus neegrit mari tantsu vihtumas,
Rakvere lõppkontserdi ühistants andis elamuse nii tantsijatele
kui publikule. Noored liivlased laulsid oma rahvalaule nii
jõuliselt, et autentseks nende esitust lugeda ei saa. Teisalt
sai selgeks, et kuuldused liivi rahva surmast on osutunud
enneaegseks.
Andres Heinapuu, Sirp
Kõik tantsud, millega nad [udmurdid] Eestis esinesid, on
tänapäeval haruldane nähtus, need on säilinud tänu
vanematele naistele. Noored enam ei suuda meeles pidada sellist
väärikust, kus naine ei tohtinud käsi ülespoole vööd
tõsta, vaid eelistavad hoopis ringtantsu, kus saab maride moodi
jalgu trampida.
Irina Orehhova, Kultuurimaa
Siiski lõi peakontserdil välja kahjuks seda venestiili
folklooriesitamist, mis jäi külapidudel tagaplaanile. Samas on
peakontserdid tähtsad soome-ugri rahvastele, kel pole oma riiki
ega ametlikult tunnustatud omakultuuri.
Kauksi Ülle, Sirp
Võrumaal oli väga rahulik elamine. Kella polnud vajagi,
kõik sõltus sellest, mida külalised tahtsid. Oli tõeline
ugri-mugri elamine: peaasi, et on inimene, kodu, külatagune mets
ja enamat pole vajagi. Setumaa lauljatega tekkis väga elav
kontakt, Udmurdimaal lemmikuks saanud "Pirgo" oli juba
kõikidele tuttav, sugulased said jälle kokku. Ei olnud
probleeme suhtlemisega -- laulud voolasid lõpmatult ja
katkematult.
Irina Orehhova, Kultuurimaa
Festivualin aigah eri rahvas paistih keskenäh ven'akse, ga
omis joukkolois keskenäh paistih omal kielel. Opimmo müö
el'l'endiä toizii kielii, ga vaigiettavu oli. Kebjiembi oli
el'l'endiä eestin kieldü, sie on äijü meile tuttavua sanua,
ga puaksuh iz^ändät iz^e ruvettih pagizemah meijän kel
ven'akse, se oli heil kebjiembi, migu suomen, semmite karjalan
kieli.
Olga Pokornaja, Oma Mua
"Siin on toredad ja tagasihoidlikud inimesed, pikad ja
ilusad," kiitsid umbes meeter viiekümnesed handid eestlasi.
"Ja kui ilus keel teil veel on," leidis esimest korda
Eestis viibiv [handi] abielupaar imestusest käsi kokku lüües.
Betty Ester, Eesti Päevaleht
Meelde jäid hääled üldse kui hinge peegel, esinejate
erakordne sarm ning musikaalsus, ürgse soome-ugri alge
püsimine, hoolimata venestamise kammitsaist. Mari naised
kõnelesid omavahel tõepoolest ainult mari keelt, sest mari
külades vene keelt ei osatagi. Peolt bussidesse tõttavad
ingerlased rääkisid omavahel eesti keelt. Ruudulises särgis
Komi mees Uhtaast ei rääkinud üldse. Lõõtspill käes,
lauluviisi ümisedes suundus ta kontserdi lõppedes uksest välja
ja mängis, muudkui mängis.
Livia Viitol, Eesti Päevaleht
Kui niidumari külamemmekesed hiljem kampsunites, rätikutes
ja niidisukis mulle tänu- ja hüvastijätulaulu laulsid, tuli
tõesti tunne, et need on mu oma vanaema ja vanatädid -- seesama
päikseline naeratus ja päritud kultuuri sügavus.
Kauksi Ülle, Sirp
Soome-ugri muusika ja tantsu tutvustamine vajaks
mitmekesistamist. Viljandissegi [pärimusmuusika festivalile]
võiks kutsuda rohkem hõimlasi põhjast ja idast. Miks mitte
korraldada näiteks Euroopa punapäisemate rahvaste, iirlaste ja
udmurtide ühisfestivali?
Andres Heinapuu, Sirp
Viimasel õhtul enne kojusõitu peeti pidu hommikuni. Öösel
ei olnud näha, kes on udmurt, kes saam, kes moka -- kõikidel
oli mõnus olla, kõik olid tuttavad, kolleegid. Festivali
jooksul oli eestlastele oma kultuuri tutvustatud. Süda oli rahul
ja rõõmus. Kaua veel kostsid laulud rongides ja bussides, mis
viisid külalisi Eestist tagasi kodu poole.
Irina Orehhova, Kultuurimaa
Noppinud Kerti Tergem
FOLKLOORIFESTIVALI BIBLIOGRAAFIA
Sihtasutis "Fenno-Ugria", Soome-ugri folkloorifestival Eestis 17.-21. juulil. Sihtasutus "Fenno-Ugria" 70-aastane. Vaba Eesti Sõna nr 17, 24.04.1997
Oskar TANNER, Autentne soome-ugri folkloor seekord Eestisse. Sõnumileht nr 155(510), 10.07.1997, lk 15
Veiko MÄRKA, Jaak Prozes: Ükski puu ei kasva juurteta. Jaak Prozes tantsib mari tantse. Postimehe laupäevaleht Extra nr 29(224), 12.07.1997, lkd 1, 4-5
Betty ESTER, Algab soome-ugri folkloorifestival. Eesti Päevaleht nr 157(580), 16.07.1997, lk 5
Tuleb hõimlaste pidu. Soome-ugri rahvaste VI folkloorifestival. Maaleht nr 28(512), 17.07.1997
Pille RUNNEL, Komi hingusest. Postimees nr 161(1965), 17.07.1997, lk 17
Karin LEEMET, Täna algab soomeugrilaste folkloorifestival. Sõnumileht nr 161(516), 17.07.1997, lk 4
Tiia ALLAS, Mati MÄÄRITS, Pritsikuur ootab pidulisi. Koit nr 80, 17.07.1997, lk 1
Marek LILL, Soome-ugri rahvaste folkloorifestival jõuab Pärnumaalegi. Pärnu Postimees nr 133, 17.07.1997, lk 7
Hannes KUUSMA, Rakveres saavad kokku soome-ugri rahvad. Virumaa Teataja nr 108, 17.07.1997, lk 1
SA Fenno-Ugria, Soome-ugri folkloorifestival jõuab Valgamaale. Valgamaalane nr 80, 17.07.1997, lk 2
Kaja TULLUS, Festival kui suguvõsa kokkutulek. Eesti Ekspress nr 29(397), 18.07.1997
Tiit TUUMALU, Soomeugri festival ignoreerib Tallinna. Postimees nr 162(1966), 18.07.1997, lk 1
Eile, 17.juulil ... Sirp nr 27(2683), 18.07.1997, lk 1
Tartu linnapea võõrustas folkloorifestivali külalisi. Sõnumileht nr 162(517), 18.07.1997, lk 4
Soomeugrilaste folkloorifestivali kontserdid Ida-Virumaal. Põhjarannik nr 134(11393), 18.07.1997, lk 4
Liina HENDRIKSON, Hõimurahvad Viljandimaal. Sakala nr 133, 18.07.1997
Betty ESTER, Hantidele meeldib eesti keel. Eesti Päevaleht nr 160(583), 19.07.1997, lk 4
Andrus LAANSALU, Isiklik ja subjektiivne. Postimees nr 163(1967), 19.07.1997, lk 9
Helgi KALDMA, Soomeugrilaste folkloorifestival jõudis Viljandimaale. Sakala nr 134, 19.07.1997, lk 1
Liina VALPER, Soome-ugri rahvaste folkloorifestival jõudis ka Võrumaale. Võrumaa Teataja nr 81(381), 19.07.1997, lk 1
Aet SÜVARI, Kertu RUUS, Soomeugrilased kohtusid Eestis. Eesti Päevaleht nr 161, 21.07.1997, lk 3
Livia VIITOL, Laulja laulis, pillimees mängis. Soome-ugri festival ühendas erinevaid rahvuskultuure. Eesti Päevaleht nr 161(584), 21.07.1997, lk 7
Friedrich KIBU, Kultuuriminister jäeti Tartus ukse taha. Kuller, 21.07.1997, lk 2
Soome-ugri folkloorifestival hargnes maakondadesse. Sõnumileht nr 164(519), 21.07.1997, lk 15
Tiia ALLAS, Pidu pritsikuuri platsil. Koit nr 82, 22.07.1997, lk 1
Aet SÜVARI, Kertu RUUS, Soomeugrilaste festivali lõpetas ühiskontsert. Virumaa Teataja nr 111(614), 22.07.1997, lk 1
Riina MÄGI, Kolm etüüdi soomeugri teemadel. Vooremaa nr 83(7424), 22.07.1997, lk 4
Art LEETE, Komide kõikvõimalikkus. Postimees nr 28(195), 23.07.1997
Stepan KARJA, Festivalile Torontost. Postimehe nr 28(195) Tartu lisa, 23.07.1997, lk 7
Pille RUNNEL, Soomeugri festival läks linlastest mööda. Postimehe nr 28(195) Tartu lisa, 23.07.1997, lk 9
Pille RUNNEL, Soomeugri festivali avapäev Tartus: kultuuriline kompromiss. Postimehe nr 28(195) Tartu lisa, 23.07.1997, lk 9
Erika PRAVE, Folkloorifestival kinnitas soomeugrilaste hingelist sidet. Põhjarannik nr 137(11396), 23.07.1997, lk 4
Igaühel oma armas. Maaleht nr 29(513), 24.07.1997, lk 1
Annika POLDRE, Rahvalaul õpetab, rahvatants mäletab. Maaleht nr 29(513), 24.07.1997, lk 8
Veiko MÄRKA, Ugride seiklused Eestimaal. Postimehe laupäevaleht Extra nr 31(226), 26.07.1997, lk 6
Jaak ALLIK, Kultuuriminister ilma kutsumata kuskil ei käi. Kuller, 28.07.1997, lk 3
Irina OREHHOVA, Soome-ugri rahvaste VI folkloorifestival. Kultuurimaa nr 29(45), 30.07.1997, lk 6
Livia VIITOL, Tartlastel oma soome-ugri kunstinäitus. Kultuurimaa nr 29(45), 30.07.1997, lk 7
Antonina KÄBELEVA, Kukkaniitty menneisyyden ja tulevaisuuden välillä [1]. Karjalan Sanomat (Petroskoi), nr. 58, 30.07.1997
Andres HEINAPUU, Soome-ugri festivali võimalikkusest Eestis. Sirp nr 29(2685), 01.08.1997, lk 5
KAUKSI Ülle, Soome-ugri rahvaste ilopidu. Sirp nr 29(2685), 01.08.1997, lk 11
Ol'ga POKORNAJA, Ühtes oli vessel, igävü on erottuu. Oma Mua (Petroskoi) nr. 30 (345), 02.08.1997
Antonina KÄBELEVA, Kukkaniitty menneisyyden ja tulevaisuuden välillä [2]. Karjalan Sanomat (Petroskoi), nr. 59, 02.08.1997
Antonina KÄBELEVA, Kukkaniitty menneisyyden ja tulevaisuuden välillä [3]. Karjalan Sanomat (Petroskoi) nr. 60, 06.08.1997
Vaata ka Folkloorifestivali võrgulehekylgi