SOOME-UGRI NOORTE TEADLASTE KONVERENTS "SOOME-UGRI RAHVASTE AJALUGU JA KULTUUR"
11. - 13. novembrini toimus Glazovis, Udmurtias noorte soome-ugri teadlaste konverents, millel osales ka 9 inimest Eestist: 7 TÜ-st (Julia Kuprina, Ahto Raudoja, Madis Rennu, Sven-Erik Soosaar, Kristiina Tambets, Helle-Viivi Tolk ja Kadri Tüür), 1 Tallinna Pedagoogikaülikoolist (Andrei Karhu) ning Viljandi Folkfestivali korraldajana Mikk Siim.
Sõit Glazovisse läks rongiga läbi Moskva. Kohale jõudsime päev enne konverentsi algust, pühapäeva hommikul. Meid majutati profülaktooriumisse, mis asus otse konverentsi toimumispaiga ja ühe korraldaja, Glazovi Pedagoogilise Instituudi vastas. Õhtul viidi meid teatrisse. Nimelt toimus samal ajal linnas rahvusvaheline stuudioteatrite festival. Nähtud Odessa teatri etendus ei kannatanud küll kriitikat, kuid oli see-eest lühike. Õhtune jalutuskäik linnas näitas, et tegemist on küllaltki tavalise vene linnaga, kust normaalset meelelahutuspaika ei leia.
Glazov oli nõukogude ajal suletud linn, sest seal asus uraanirikastustehas. Nüüd, kui tehas on suletud, on paljud inimesed tööta. Peale uraanitehase on linnas ka viinavabrik, mis töötab praegugi edukalt.
Esmaspäeval saabusid ka teised osavõtjad: Komimaalt, Marimaalt, I_karist, Saranskist, Permist ja Kaasanist. Põhiosa moodustasid siiski kohalikud tudengid. Eestlased otsustasid tutvuda linnalähedase külaga. Vastuvõtt oli hea, eestlastele lauldi, tantsiti ja kostitati hea ja paremaga. Mina pidin delegatsiooni juhina I_karisse sõitma, et tutvuda Soome-ugri infokeskuse loomise käiguga. Auto saabus peale neljatunnist ootamist ja kell 9 õhtul olin ma õnnelikult I_karis. Vestlus infokeskuse organisaatori Angelina Krõlovaga sai siiski teoks, kuid selgus, et olukord on halb. Infokeskuse rajamine on praktiliselt peatunud, raha ei eraldata ja üldine suhtumine on negatiivne. Kohalikud venelased, keda on enamus, olevat vastu, et nende kui maksumaksjate raha kasutatakse mingi soome-ugri ürituse tarbeks. Üldine tendents olevat selline, et isegi see vähene, mis siiani saavutatud, võidakse iga hetk ära nullida. Otsustasime, et teema tuleks üles võtta järgmisel aastal toimuval MAFUNi kongressil.
Varahommikul sõitsin bussiga tagasi Glazovisse, kus oli just alanud konverentsi plenaaristung. Sõna võtsid Instituudi rektor ja mõned professorid. Ettekannetega esinesid ka Eesti esindajad Julia Kuprina, kes rääkis soome-ugri rahvaste tulevikuväljavaadetest, ja Helle-Viivi Tolk (ühisettekanne K. Tambetsiga), kes rääkis soome-ugri rahvaste geneetilisest päritolust. See ettekanne tunnistati konverentsi lõppedes ka Grand Prix' vääriliseks. Veel võttis sõna udmurdi noorteorganisatsiooni Šundõ esindaja, kes rääkis organisatsiooni senisest tööst ja edaspidistest plaanidest. Peale lõunasööki algasid ettekanded sektsioonides, mis jätkusid järgmisel hommikul. Sektsioone oli viis: arheoloogia, ajaloo, keeleteaduse, etnoloogia ning koduloo ja folkloori sektsioon. Eestlased osalesid etnoloogia, ajaloo ja keeleteaduse sektsioonis. Mitmed eestlaste ettekanded tulid auhinnalistele kohtadele. Kuigi meid oli informeeritud, et tegemist on soome-ugri noorte teadlaste konverentsiga, tundus, et enamus korraldajaid ja ka suur osa osalejatest olid venelased.
Kolmapäeval toimus peale sektsioonitöö lõppu veel plenaaristung, kus tehti kokkuvõte konverentsi tööst. Eestlased lahkusid juba samal pärastlõunal, seetõttu jäi konverentsi lõpp meil nägemata.
Konverentsi tase oli keskpärane. Järgmistest konverentsidest peaks osa võtma ka soomlased ja ungarlased. Samuti võiks konverents olla rohkem soome-ugri keskne (viimasel ajal kiputakse ka venelasi soome-ugri rahvaks pidama).
Sven-Erik Soosaar
Tartu Ülikooli magistrand