ANSAMBLI "MARI" KONTSERTREIS EESTIS.
11. - 27. juulini toimus mari folkmuusika (või kui meeldib - pärimusmuusika) ansambli "Mari" kontsertreis Eestis.
Stanislav S^akirovi juhitav ansambel on Marimaal väga populaarne just oma maripärase esituslaadi tõttu. Kuigi pool kavast koosneb töödeldud rahvalauludest, pakub nende muusika huvi nii vanemale kui ka eriti nooremale publikule: seda on tunda maride juures, seda nägime ka siin, Eestis. Võibolla meenutab ansambli pillide koosseis eestlastele nende oma rahvapilliansamblite kõla.
Kontsertreis algas Võru Rahvusvahelisel Folkloorifestivalil, kuhu meid viis Tallinnast oma tellitud bussiga Pärnu ansambel "Kaera-Jaan" - väga toredad ja meeldivad naised, kelle kodudes Pärnus me ööbisime. Võrus oli ka rõõmustav kohtumine Baðkiiri mari ansambliga "Ervel" Mis^kani külast, kes tantsis meiega mõlemal esinemisel. Kaks järgmist esinemist toimus Pärnumaa Pirandil, mille organisaator Heli Kallasmaa püüdis anda meile kõige paremat. Suureks üllatuseks oli meile Urga talu folklooripidu Harjumaal. Saime aru, et heina tehes, vanamoodi süües ja mängides ning heintel magades saab ka pidutseda.
Järgmised kolm suure publikumenuga kontserti Tallinna kõrtsides, eriti Kloostri Aidas, aitasid ansamblil tasa teenida majutus- ja muud kulud. Suurepärane elamus ootas meid Saaremaal, kus me kultuuriosakonna juhataja pr Lea Kuldsepa organiseeritud reisi ajal saime esinemiste kõrval näha ka ilusat loodust ning isegi mängida Kihelkonna kiriku orelil, mis maridele oli küll sündmus. Järgmine kontsert toimus 21. juulil Jakob Hurda nimelise preemia üleandmisele pühendatud peol. Kaks päeva saime puhata tänu endisele Tähtvere Lions klubi presidendile hr Taivo Talangule, kes leidis võimaluse meid majutada ja toitlustada. Peale meeldiva vabaõhukontserdi Paides, mille organiseerimine oli kultuurimaja juhataja Elle Hanso peal, saabusime reisi viimasesse punkti - Viljandisse. Viljandi oli tulvil noori. Viljandi Pärimusmuusika Festival on näinud juba igasuguseid välismaa esinejaid, aga mitte ugrimugrilasi. Sellepärast tekkis meie vastu eriline huvi, mille tulemuseks oli, et andsime veel ühe suure õhtukontserdi tantsuklubis. Selle õhtuse esinemise ajal võis näha rekordarvu mari tantsu tantsivat mittemarilast - ma arvan kuni 100. Finantside puudumisel oli ära jäänud esialgselt planeeritud mari tantsuõpetajate kaasavõtmine. Seetõttu pidin ma ise püüdma näidata ja õpetada mari tantse, kuigi minu jalad olid kontsertreisi lõpuks absoluutselt selle vastu. Vabameelne, nooruslik, r a h v u s l i k Viljandi festivali õhkkond tekitas minus tunde, et selline mõtlemisviis, folkloorisse suhtumine, võiksid olla need vahendid, mis annaksid soome-ugri noortele võimaluse säilitada oma kultuuri ja seda edasi arendada. Autentne folkloor on küll vajalik asi, aga selle kultiveerimine tema enda pärast ning selleks suuri jõude ja rahasid kulutades - samal ajal, kui iga aastaga tuhandeid soome-ugri noori kaotab sideme oma kultuuriga - muutub ohtlikuks. Võib-olla tuleb asjasse suhtuda nii, et soome-ugri folkloristika kõrgsaavutused ei tooks ainult vanemale soomeugrilaste põlvkonnale.
Lõpetuseks tahaksin öelda tänusõnu kõikidele, kes aitasid kaasa "Mari" ansambli reisi teostamisele - Jaak Prozesele, kes andis võimaluse kasutada telefoni, Anne Ojalole, kes abistas kontaktide loomisel, kõikidele maakondade kultuuriosakaondade juhatajatele, kes võtsid enda peale suurimad kulutused.
Erik Juzykain
kontsertreisi korraldaja