detsember 2004

2 (31) VII aastakäik

Fenno-Ugria Infoleht nr 2, 2004

Laulupidu läks Marimaale

Tänavu juunis õnnestus mul viibida mäemaride laulu- ja tantsupeol Peledõsh Ajosh, mis toimus Tsikmä (Kosmodemjanski) lähistel. Tegemist oli juba kolmanda peoga, mis on toimunud igal aastal ja mille eeskujuks on meie laulupeod.
Kosmodemjanski lähedale maalilisse paika on kerkimas laululava, et arendada mäemaride laulutraditsiooni. Ja tõepoolest ongi viimasel paaril aastal mäemäride seas asutatud paar uut koori. Sellele laulupeole kogunes umbes tuhat lauljat ja tantsijat, kes põhiliselt olid Mäe-Mari rajoonist. Palju külalisi teistest Mari rajoonidest jäi halva ja heitliku ilma tõttu tulemata. Pidu sai alguse Vene ja Mari hümnide laulmisega, millele järgnesid Mari El-i juhtametnike sõnavõtud. Peale sõnavõtte anti allakirjutanule sümboolselt tõrvik, mille edastasin tulesüütajaile. Sellega oli siis n-ö meie laulupeotuli jõudnud Eestist Marimaale…

Laulupidu oli korraldatud suure rahvaste sõpruse tähe all, seepärast oli ka pool laulupeo repertuaari venekeelne. Peale selle tantsiti mari rahvatantse, mis oli mõneti tülikas, sest sadanud vihma tõttu oli tantsuplats üsna porine. Tantsijaid oli umbes sadakond. Peo lõppedes tänati diplomitega tublimaid korraldajaid, samuti sõnade ja viiside autoreid, kõige lõpuks aga paremaid kündjaid ja mehhanisaatoreid, sest kevadtööd olid just lõppenud ja järgmine päev suur rahvuspidu – Peledõsh Pairem – algamas… Selleks ajaks oli alul kohale tulnud ca 300 pealtvaatajast järele jäänud vaid paarkümmend.

Mida peo kohta öelda? Etendusejärgses peolauas jäi küll mulje, et riigiametnikud ja korraldajad olid rahul. Minul jälle ei sobinud seal peo sisu kohta midagi öelda, andsin vaid üle kingitusi EV Kultuuriministeeriumi poolt ja avaldasin lootust, et maride ootusel näha järgmisel laulupeol ka eesti koori on alust. Praegu aga mõtteid mõlgutades leian, et pool venekeelset repertuaari on liig, mis liig.


Marilased laululaval. Foto laulupeo brošüürilt


Tegemist on ju ikkagi mari laulu- ja tantsupeoga. Ja mitte ei saanud aru, miks tublimaid põllumehi just laulupeol tänama peaks. Ning kuna laulupeotraditsioon pole veel juurdunud, siis peaks mõtlema, kuidas teha nii, et pealtvaatajad ikkagi pinkidel püsiksid, mitte ei vedeleks šašlõki ja õlletelkide vahel ega jälgiks samal ajal hasartmänge. Oli lihtsalt kurb vaadata, kuidas hingest ja südamest tulnud mari laul tühjadelt pinkidelt vastu kajab.

Samas aga tundus maridel olevat entusiasmi seda noort traditsiooni jätkata, millele annab alust ka peatne laululava katuse alla saamine. Ehk järgmine kord saavad ka eestlased ja marid sel peol kooride tasemel kokku. Seekordset laulupidu jääb aga meenutama Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrantuuris õppiva filmitudengi Aleksei Aleksejevi tehtud film. Temaga koos ma maride laulupeol Eestit esindasingi.

Jaak Prozes

©html: Siiri Ries