Soomeugrilisi kilde sovetoloogide kongressilt

VI Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute maailmakongress, Tampere, Soome, 29. juuli–3. august

Heno Sarv

Ekssovetoloogidel ehk Kesk- ja Ida-Euroopa uurijatel toimub maailmafoorum nagu fennougristidelgi kord viisaastaku jooksul. Eestlasi osales tänavusel kongressil vaid paarkümmend, neistki käsitlesid paljud vaid Eestiga seotud probleeme. Suur Ida- ja Kesk-Euroopa uuringute maailmaturg (kongressil osales ligi poolteist tuhat teadlast kogu maailmast) on paraku Eesti teadlastel veel avastamata. Viie päeva jooksul esitati paralleelselt kolmekümnes erinevas loengusaalis kokku üle tuhande ettekande. Algse korraldusidee järgi pidanuks iga paneel koosnema sarnase küsimuse käsitlusest kolme eri maa ettekandja poolt ja neljandast diskussioonettekandest. Sisukamaks ja huvitavamaks kujunesidki need paneelid, kus selline korraldus õnnestus. Ruumipuudusel jätan siin vaatlemata igapäevased plenaaristungid, üritades anda põgusa ülevaate soome-ugri temaatikat käsitlenud paneelidest.

Assimilatsiooni ja eraldumise demograafilised ja religioossed dimensioonid Volga rahvastel. Paul W. Werth (Las Vegase Nevada Ülikool, USA): "Mittevenelased venestumas: põlisvaimulikkond, usuline konversioon ja tingitud assimilatsioon". Mittevene vaimulikkond ja intelligents olid 1905. a revolutsiooni järel keeruka valiku ees: saavutamaks oma rahva taotlusi, tuli end näidata õigeuskliku ja venestununa, säilitamaks sidet oma rahvaga, ei tohtinud loobuda rahvustraditsioonidest. USA teadlase süvakäsitlus Venemaa siseala vähemusrahvaste probleemidest andis kinnitust, et tänapäeva informatsiooni globaliseerumise tingimustes ei suuda isegi Venemaa ja Hiina taolised impeeriumid oma vähemusrahvaste probleeme maailma eest varjul hoida.

Seppo Lallukka (Vene ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut, Soome) analüüsis oma viimastel aastatel mari diasporaa-alal tehtud ankeetküsitluse põhjal tendentse rahvuse valikul segaabieluperedes. Diskutant, Venemaa TA korrespondentliige Sergei Arutjunov laiendas eelkuuldud ettekannete tausta ja haaret kogu Venemaa põlisrahvaste praeguse problemaatikani, tuues näiteid Põhja-Kaukaasia, mordvalaste jt rahvaste etnoloogiast. Sõnavõtuga esinesid ka Kesk-Volgamaa rahvaste tuntud spetsialist Andreas Kappeler (Viini Ülikool, Austria) jt.

Etnilised ja religioossed protsessid Venemaal Erik Juzõkain (Tallinna Pedagoogikaülikool) ja Kirill Istomin (Tartu Ülikool) tõdesid oma ettekandes “Tänapäeva maride religioosne teadvus: mari rahvausu (tšimari) ja etnilise identiteedi aspekte”, et rahvuslik loodususk mängib olulist rolli maride etnilises eneseteadvuses, samal ajal on selle lokaalsed erinevused takistuseks ühtse rahvusideoloogia kujunemisel.

Pentsikud diasporaad: sisepiirid – väljakutse Venemaa vähemusrahvastele. Paul Fryer (Vene ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut, Soome) leidis oma ettekandes “Vanad ja uued kodumaad: maride idadiasporaa ja Mari Eli etnilised sidemed postsovetlikus etnilises taassünnis”, et ka praegu on maride etnilise taassünni initsiatiiv idamaride käes.

Järjepidevus ja muutused külaelus. Eira Varis (Joensuu Ülikool) käsitles külaelu püsimise strateegiaid tänapäeva Ungaris. Tatjana Patruševa (Mari Riiklik Ülikool) ettekandes “Euroopa-Venemaa soomeugrilaste traditsioonilise majanduse allikad” polnud juttu siiski mitte majanduse, vaid majanduselu uurimise allikaist, s.o arheoloogialeidudest. Udmurdi Riikliku Ülikooli Kudõmkari Instituudi direktor Anatoli Konšin kõneles Permi komide etnilist püsimist ähvardavatest ohtudest Venemaa reformide tingimustes. Et tänapäeva Venemaa külaelus ei vaevle raskustes mitte üksnes põlisrahvad, selgus Richard A. Morrise (Oregoni Ülikool, USA) ülevaate põhjal USA abiprogrammist Venemaale repatrieerujate kohanemiseks uues keskkonnas.

Ingerlaste saatus Nõukogude Liidus. Kõik ettekanded tõlgiti vastavalt inglise või vene keelde. Leonid A. Gildi (Soome-Ugri Teaduste Akadeemia, Venemaa) ettekandele tuli küsimus, miks oleme nii palju kuulnud Ingeri soomlastele osaks saanud kannatustest, kuid välja toomata on ingerlaste osa Venemaa ja tema kultuuri arengus. Sellele vastas Viktor Togo (Inkerin Liitto, Venemaa) väitega, et Vene riiki valitsema palutud varjaagid ei pärinenud mitte Skandinaaviast, vaid olid hoopis isurid.

Etnilised tunnused: soome-ugri keeli kõnelevate rahvaste etnilised sümbolid. Valeri Šarapov (Venemaa TA Komi Teaduskeskus): "Kristlik sümboolika komide ja hantide kommetes ja uskumustes". Rahvausundid on erinevalt kristlusest alati olnud tolerantsed muude uskude suhtes, seetõttu ei tähenda kristliku sümboolika ilmumine rahvausu tavadesse ja mütoloogiasse rahvausu hääbumist ega ka konfessionaalset sünkretismi. Vladimir Vladõkin ja Aleksei Zagrebin (Udmurdi Riiklik Ülikool) andsid ülevaate praeguse udmurdi rahvuslipu kujunemisest.

Religioon Soome-Ugri maailmas: allikad, praegune olukord ja tulevik. Kahjuks pärinesid selle huvitava teemaga paneelil esinejad üksnes Marimaalt. Nikandr Popov (Mari Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Teaduslik Uurimiskeskus): "Venemaa soome-ugri rahvaste tänapäeva paganlus". Maridel ja udmurtidel on kogukondi, kus loodususk on järjepidevalt säilinud; tänapäeva rahvusliku taasärkamise käigus arendatav uuspaganlus ei ole alati seotud vanade traditsioonidega, samas esineb Vene õigeusuvaimulike ebatolerantsust loodususu rituaalide läbiviimise suhtes rahvusüritustel.

Etnosotsiaalsed protsessid Venemaa soome-ugri rahvastel 20. sajandil. Heno Sarv (Eesti Rahva Muuseum) luges oma ettekandes “Soome-ugri rahvad Euroopa tsivilisatsiooni süsteemis” soome-ugri rahvaid ajalooliselt Põhja-Euroopa põlisrahvasteks, pidades loomulikuks nende (ka Venemaal asuvate, ilma Venemaata) kuulumist Euroopa Liitu.

Xenophont Sanukov (Mari Riiklik Ülikool) võrdles etnilist nihilismi soome-ugri ja turgi rahvastel, tõdedes, et soomeugrilastele kipub kahjuks iseloomulik olema võimu delegeerimine teistele rahvastele.

Kuzma Kulikov (Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut) avaldas oma ettekandes “Venemaa volga-permisoome rahvad ja 1990. aastate reformid” arvamust, et Venemaa reformide tulemusel on soome-ugri rahvad sattunud kõige kriitilisemasse olukorda kogu oma ajaloo vältel. Talle vaidles kategooriliselt vastu Svetlana Tšervonnaja (Venemaa TA Etnoloogia ja Antropoloogia Instituut). Diskussioonist võtsid osa ka Isabelle Kreindler (Haifa Ülikool, Iisrael) jt.

Ülevaade hõlmab vaid osa kongressikava (http://pc222.rusin.fi/Newsletter/page3.html) sellest kolmekümnendikust, mida ühel soomeugrihuvilisel läks korda kuulata. Järgmine Kesk- ja Ida-Euroopa Uuringute Maailmakongress toimub aastal 2005 Saksamaal.


Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 5 (25)

© SURI