Fennougristikat jagus akadeemilisest väitlusest kaugemalegi

Iga viie aasta tagant korraldatavate fennougristikakongresside traditsiooni taaselustasid 1960. aastal akadeemikud Kustaa Vilkuna, Gyula Ortutay ja Paul Ariste. Kongressid kannavad omal moel sõjaeelsete soome-ugri kultuurikongresside järjepidevust. Seetõttu kaasneb teaduskongressiga alati mahukas kultuuriprogramm ning osa ettekandeid on mõeldud erialaspetsialistidest laiemale publikule.

Kõik huvilised said kuulata kongressi plenaarettekandeid ja avalikke loenguid. Rohkesti tõi rahvast kohale Tytti Isohookana-Asunmaa avalik loeng "Millist kasu võivad saada soome-ugri rahvad Euroopa organisatsioonidest?". Kahjuks oli kuulajate hulgas vähe idapoolsete hõimurahvaste esindajaid, kellele loeng eelkõige mõeldud oli. Osalt võis see tingitud olla nende nigelast keeleoskusest (loeng toimus soome keeles), kuid näha polnud ka neid, kel soome keel suus. SURI kavatseb loengu teksti vene keelde tõlkida veel enne soomeugrilaste maailmakongressi.

Publiku magnetiks osutusid ka Anna-Leena Siikala plenaarettekanne "Mida jutustavad müüdid soome-ugri ürgsest mõtteviisist?" ja Mihaly Hoppali avalik loeng "Uurali šamanism".

Tartu Ülikooli Raamatukogus oli väljas kaheksa kongressile pühendatud näitust. Nende hulgas näitus "Soome-ugri rahvad geograafilistel kaartidel", kus võis näha kuulsamate Hollandi, Prantsuse, Saksa ja Vene kartograafide 16.-19. saj tehtud 27 kaardi koopiat Tartu Ülikooli Raamatukogu kogudest.

Sealsamas oli väljas Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti õppetooli õppejõu ja Helsingi Tarbekunsti Kõrgkooli doktorandi Kärt Summataveti eesti sõlest inspireeritud ehete näitus.

Temaatiline näitus soome-ugri keelte uurimisest Eestis aastani 1995 andis lühiülevaate soome-ugri keelte uurimisloost Eestis 19. sajandi algusest peaaegu 20. sajandi lõpuni. Välja jäänud viie viimase aasta väljaannetest oli omaette näitus. Valikuliselt oli väljas töid ja artikleid Eestis uuritud soome-ugri keelte kohta, fotosid fennougristika-alastelt üritustelt ja keeleuurimisretkedelt hõimurahvaste juurde. Eraldi oli esitatud valik uurimislugu puudutavatest ülevaadetest, sõnaraamatutest ning Tartus õppinud soome-ugri teadlaste väitekirjadest.

Tartu Ülikooli Raamatukogu õppesaali fuajees oli fotonäitus Setumaa tsässonatest. Näitus on sündinud soomlaste, eestlaste ja setude ühise 1999. a kevadel ja suvel tehtud uurimisprojekti tulemusena.

Soome suurim keeleuurimiskeskus, kus tegeldakse soome, saami, jt soome-ugri keeltega – Soome Kodumaiste Keelte Uurimiskeskus (Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskus ehk KOTUS) – oli kaasa toonud näituse uurimiskeskuse ajaloost ja uurimisteemadest. Samuti oli võimalik uurida KOTUSes koostatud keelekorpusi.

Liivisõprade Ühing (Liiviläisten-ystävät-yhdistys) oli välja pannud fotonäituse “Liivlaste maa”.

Ülikooli raamatukogu fonoteegis oli näitus Tartu Ülikooli Raamatukogu fondides leiduvast soome-ugri rahvaste muusikast helikandjatel (vinüül- ja CD-plaatidel). Kohapeal oli neid kõiki võimalus ka kuulata. Lisaks eesti rahvamuusikale oli tutvumiseks ka isuri, karjala, liivi, soome, vadja, saami, mari, mordva, ungari, neenetsi, eenetsi, nganassaani, handi ja mansi traditsioonilise muusika salvestusi.

Oli ka näitus viimase viie aasta jooksul ilmunud soomeugrialastest väljaannetest, mis kongressi külalised kaasa olid toonud. Näitusel sai näha kõigis suuremates soome-ugri uurimiskeskustes viimase viie aasta jooksul ilmunut. Lisaks Eesti asutustele tasub ära märkida Soome Kodumaiste Keelte Uurimiskeskust, Soome Kirjanduse Seltsi, Soome, Ungari, Venemaa, Saksamaa jt ülikoole ja teaduskeskusi. Hea tava kohaselt kingiti need väljaanded ülikooli raamatukogule.

Tartu Lastekunstikoolis eksponeeriti Kaljo Põllu endiste õpilaste rühma YDI näitust, mille inspiratsiooniallikaks on olnud ekspeditsioonid soome-ugri hõimurahvaste juurde.

Kongressi ajal toimus soome-ugri kirjanduse õhtu ning soome-ugri teemaliste filmide õhtud.

Raadi mõisas meisterdasid Eesti Rahva Muuseumi restauraatorid haabjat, mille valmimist oli huvilistel võimalik jälgida.

Eesti Post emiteeris kongressi puhul 1. augustil 2000 Ülle Marksi ja Jüri Kassi kujundatud temaatilise postmargi, mida tembeldati Tartus 7. augustil eritempliga.

Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 5 (25)

© SURI