JUTUVESTJAD ÜLE EESTI (vt programmi)

Palju pilte on mul silmis,
Südames neist tunnismärgid…

Sel aastal on Hõimupäevade raames külla oodata hõimlasist rahvalaulikute, muusikute ja tantsijate kõrval ka jutuvestjaid.
Iga rahva muusikal, laulul, vöömustril, tantsusammus on alati midagi väga omamoodist ja äratuntavat, et kohe tead, kes ja kuskaugelt. Aga kuidas on lugude ja muinasjuttudega? Hea lauliku puhul pole tihti vajagi teada, millest ta omas keeles laulab, kuulaja süda tunneb selle niigi. Aga kuidas on lugu muinasjutuvestjaga ja muinasjutuga?
Ehk annavad neile küsimustele vastuse jutuvestjad Karjalast, Mari- ja Udmurdimaalt ja kes liiguvad hõimupäevade aegu Viljandi-, Tartu-, Põlva-, Võru- ja Setomaal. Jutuvestmise kõrvale püüame teada saada miks, kuidas ja millal erinevate sugulasrahvaste juures lugusid on räägitud. Näiteks karjalased põhjendasid vajadust igal õhtul vähemalt kolm muinasjuttu rääkida sellega, et muinasjuttudest moodustuvat maagiline tõke, mis ei lase ohtlikke vaime inimeste juurde. Jutuvestmisega loodeti kindlustada jahilkäigu õnnestumist. Mordva ja ka paljude Siberi rahvaste jahimehed on uskunud, et metshaldjas või metsa peremees (jahimaade kaitsevaim) on suur muinasjutuaustaja ning tuleb kuulama, kui lõkketule juures jutte jutustatakse. Seega jääb metsloomade kaitse hooletusse ning sel ajal kui ühed jutustavad, siis teised samal ajal kütivad, lootes head saaki. Hantidel on jutuvestjaks-laulikuks tihti olnud jutuvestja-šamaan, kes rääkis haigele muinasjutte, kus kõneldi tabude rikkumisest, mis võisid olla haiguse põhjustanud. Haige tundis õigesti tabatud põhjuse juures kergendust ja ravija võis siis nõu anda, kuidas haigusest vabaneda. Ka on lugude rääkimisel kindel koht olnud matustel ja surnuvalvamise juures.
Meie külaliste mõtteid ja kogemusi oma rahva jutuvestmistraditsiooni kohta saab kuulda Tartus, Tiigi Seltsimajas, 17.oktoobril toimuval seminaril “Jutuvestmine – kas taasavastatud traditsioon?”. Esinema ootame ka oma folkloorirahvast, õpetajaid ja lasteaednikke.
Kohtadel esinemised on mõeldud väikestele gruppidele ~ 20-25 in. Saab kuulata lugusid jutuvestjate emakeeles. Lood tõlgitakse eesti keelde. Kõik esinejad on ka lauluinimesed. Üritus kestab 1-1,5 tundi, oleneb kuulajaist, kõnelejaist ja tõlkidest. Loodame kujundada võimalikult ehedat õhkkonda, kus kogunetakse kedagi kuulama ja teada saama midagi uut - maailmast, inimestest.. Tuldi ju vanasti head ja kaugelt tulnud jutuvestjat heal meelel kuulama ja unustati end lahti töödest ja muredest….
Saatjaks kõigil esinemistel on Piret Päär, Rahvakultuuri Keskuse Muinasjutukoolist, kellele võimalus esitada küsimusi ja küsida lugusid.

Täpsem info
Rahvakultuuri Keskus 6 009 291; 051 40 242 Piret Päär
Võrus Siiri Konksi 053 441312
Põlvas Helje Põvvat 051 77891
Viljandis Ülle Rüütli 043 38-666
Setomaal Rieka Hõrn 078 54-166

üldist | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002

Konverents "70 aastat hõimupäevi Eestis" (1999)