Kui soovite oma teadmisi huvitavatest ilmunud artiklitest-kirjutistest jagada, olge lahke ja teatage meile: suri@suri.ee

SOOME-UGRI BIBLIOGRAAFIA 2004
jaanuar | veebruar | märts | aprill | mai | juuni | juuli | august | september | oktoober | november

15. - 31. MAI

Gross, Andres. Uku Masingu akadeemiline tee 1931-1940 // Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2002. - Tartu, 2004, lk. 307-335.
On the academic career of Uku Masing in the 1930th. Lk. 334-335.
Stipendiaadiaastad Tartus ja Saksamaal 1931-1933, õppejõuna Tartus 1933-1937, professuur 1938-1940(1941). Uku Masingu hinnang Artur Võõbuse doktoritööle.
religioon/teadlased/personaalia/teoloogid/dissertatsioonid
Jürgenson, Aivar. Mare Piho - setu kultuuri uurija ja tutvustaja // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 9-11.
fokloristika/etnoloogia/Setumaa/ ajalugu/kultuur
Jürgenson, Aivar. Need teed : Mare Piho dokumentaalsed filmid Setumaast // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 32-40.
Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
Etnoloog Mare Piho üheteistkümnest setuteemalisest dokumentaalfilmist.
folkloristika/etnoloogia/dokumentaalfilmid/setud/Setumaa
Arukask, Madis. 20. sajand setu regilaulukultuuris ning Anna Vabarna pöördumislaulud kui muutuste tähistajad üldises žanrisüsteemis // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 41-58.
Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
Setu regilauludest ja Anne Vabarnast.
folkloristika/rahvalaulud/regilaulud/lüro-eepika/eesti/setu/pärimusmuusika/rahvalaulikud
Suhonen, Seppo. Vene laensõnad eeposes "Peko" // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 94-103.
Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
Setu rahvuseeposest "Peko".
folkloristika/setu murrak/eeposed/eesti/setu/keelekontaktid/laensõnad/vene keel
Sarv, Vaike. Jutustavate laulude hääled Anne Vabarna viisivaramus // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 59-80.
Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
Setu regilauludest ja Anne Vabarna jutustavatest lauludest. Anne Vabarna muusikaline materjal laululiikide kaupa.
folkloristika/eesti/setu/regilaulud/pärimusmuusika/rahvalaulikud/rahvalaulud
Tõnurist, Igor. Setu sarvepilli lugu // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 81-93.
Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
Setu sarvepillist, sarvepilli päritolust, levikust, sarvepillilugudest.
folkloristika/ eesti/setu/pärimusmuusika/pillid/sarvepillid/rahvakultuur
Jürgenson, Aivar. Eksitaja jälgedel // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 126-149.
Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
Metsapärimustest setu folklooris. Mets kui eksitaja.
folkloristika/rahvapärimus/metsad/eesti/setu
Tõnurist, Igor. Poolamaa setud on vist ikka olemas // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 150-155. Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
Setude võimalikust väljarändest Poolasse 1847. aastal.
etnoloogia/setud/Poola/migratsioon
Aun, Mare. Ehteleiud pikk-kääbaste kultuuri kalmetes Setumaal // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 182-201.
Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
Arheoloogilistel kaevamistel saadud ehteleidudest.
etnoloogia/arheoloogia/eesti/setu/ehted/Setumaa/rahvakultuur/hõbe/hõbesepis/ornamendid (kunst)/irdmuistised/rahvakunst/kääpad
Laul, Silvia. Muinasaja lõpu ja varakeskaegsed särgileiud Siksälä kalmistust // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 223-282.
Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
12. ja 13. sajandist pärit säilmed Võrumaalt. Särgi kaunistamiseks kasutatud korjatud kirjast.
arheoloogia/eesti/soome-ugri/kalmistud/Võrumaa/ornamendid (kunst)/muinasaeg/varakeskaeg/irdmuistised/rõivastus/särgid/käsitöö/rahvakunst/setu
Valk, Heiki. Võre, sõel, ja rist : võreripatsid ja nende tähendus // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 233-313 : ill.
Kokkuvõtted inglise ja vene keeles.
Võreornament Eestis ja Novgorodimaal. Võreripatsite leiud Eestis. Võreornament muudel ehetel ja tekstiilidel. Võremärgi tähendus. Sõelamaagia Läänemeresoome kultuuripildis.
etnoloogia/eesti/metallikunst/sepised/soome-ugri/setu/ehted/ornamendid (kunst)/metallikunst/sepised/kultuurilugu/rahvakultuur/rahvakunst
Mare Piho avaldatud tööd 1986-2003 / koost. Toivo Sikka. // Setumaa kogumik 2 : uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. - Tallinn : Ajaloo Instituut, 2004, lk. 334-338.
etnoloogia/etnoloogid/bibliograafiad
Villa kaljudel // Ehitaja, 2004, nr. 3, lk. 58-59 : ill.
Soome arhitekti Jyrki Tasa projekteeritud eramust Villa Into. Ehitusmaterjalidest domineerivad klaas ja puit, üheks omapäraks on vineerist siseseinad ja välisdetailid. J. Tasa kavandas ka arhitektuuriga sobiva mööbli. 1 välis- ja 3 sisevaadet.
Soome/arhitektuur/elamuarhitektuur/elamud/eramud/villad/ sisearhitektuur/ruumikujundus/sisustus/ehitusmaterjalid/klaas/puit/vineer/viimistlusmaterjalid/seinad/mööbel
Toom, Maire. Kőigel on kőigega seos // Lege Artis, Mar. 2004, nr. 3, lk. 52-53 : ill.
Graafik Kaljo Pőllu elust ja loomingust, soome-ugri temaatikast.
eesti/graafikud (kunst)/soome-ugri/graafika
Hõbemägi, Priit ; Hinsberg, Ain. Kuulsam kui ükski filosoof Ameerikas // Director, Apr. 2004, nr. 4, lk. 38-42.
Nokia õukonnafilosoofiks kutsutud Esa Saarineni kuulsuse põhjustest.
filosoofia/Soome/filosoofid/personaalia
Künnap, Ago. About the non-personal definite function of the Uralic 3rd person possessive sufix // Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 1-4. - Bibliogr.: 9 nim.
O bezlitshnoi opredeljajushtshei funktsii uralskogo litshno-pritjazhatelnogo suffiksa 3-go litsa.
keeleteadus/uurali keeled/soome-ugrikeeled/sölkupi keel/turgi keeled/muutumatud sõnad/sufiksid/possessiivsufiksid
Ernits, Enn. Finnisch-ugrische Benennungen der Kaurimuscheln im Vergleich zu denen in indoeuropäischen und Turksprachen // Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 5-15. - Bibliogr.: 20 nim.
O finno-ugorskihh nazvanijahh rakushek kauri v sravnenii s takovõmi v indojevropeiskihh i tjurkskihh jazõkahh.
Kaurikarpide nimetused soome-ugri ning indoeuroopa ja turgi keeltes.
keeleteadus/soome-ugri keeled/indoeuroopa keeled/turgi keeled/võrdlev keeleteadus/loomanimetused/karbid (zool.)/selgrootud
Geisler, Michael. Permische etymologien II // Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 21-27. - Bibliogr.: 19 nim. Permskije etimologii II.
Kümne udmurdikeelse sõna etümoloogiast. Algus: Linguistica Uralica, 2002, nr. 4, pealk. all "Etymologien aus den permischen Sprachen".
keeleteadus/permi keeled/udmurdi keel/etümoloogia
Kuznetsova, N. G. ; Ussenkova, E. V. Kategorija evidentsialnosti v nganassanskom jazõke // Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 28-39. - Bibliogr.: 10 nim. The category of evidentiality in nganasan. Nganassaani keele evidentsiaalsus väljendub verbi morfoloogia kaudu. keeleteadus/semantika/evidentsiaalsus/nganassaani keel/pöördsõnad/morfoloogia
Marcantonio, Angela. What is the linguistic evidence to support the Uralic theory or theories? // Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 40-45. - Bibliogr.: 25 nim.
Uurali keelte uurimise eri võimalustest ja uurali algkeele rekonstruktsioonidest.
keeleteadus/uurali keeled/keeleajalugu/keelesugulus/algkeeled /võrdlev keeleteadus
Suhonen, Seppo. Zum jubiläum von Helmi Neetar // Linguistica Uralica, 2004 , nr. 1, lk. 51-55 : foto. Eesti murdeuurija 70. sünnipäevaks.
keeleteadus/Eesti/eesti keel/murded/keeleteadlased
Krull, Diana. [Pire Teras. Lõunaeesti vokaalisüsteem] // Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 56-57.
Rets. rmt.: Teras, Pire. Lõunaeesti vokaalisüsteem : Võru pikkade vokaalide kvaliteedi muutumine. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003.
keeleteadus/Võru murre/täishäälikud/foneetika/akustiline foneetika/dissertatsioonid
Alvre, Paul. [Eve Mikone. Deskriptiiviset sanat] // Linguistica Uralica, 2004 , nr. 1, lk. 58-61.
Retrs. rmt.: Mikone, Eve. Deskriptiiviset sanat : määritelmät, muoto ja merkitys. Helsinki, 2002. (Suomen kirjallisuuden seuran toimituksia ; 879).
keeleteadus/leksikoloogia/deskriptiivsõnad/läänemeresoome keeled/eesti keel/soome keel/dissertatsioonid
Galkin, I. V. [A. N. Kuklin. Olõk-ervel marii orfoepii] // Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 61-64.
Rets. rmt:: Kuklin, A. N. Olõk-ervel marii orfoepii. Joshkar-Ola, 2003.
keeleteadus/mari keel/ortoeepia/hääldus
Ivshin, L. M. [V. K. Kelmakov. K istorii udmurtskogo i permskogo jazõkoznanija] // Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 65-69.
Rets. rmt.: Kelmakov, V. K. K istorii udmurtskogo i permskogo jazõkoznanija : hrestomatija po kursu "Istorija izutshenija udmurtskogo jazõka". Izhevsk, 2002.
keeleteadus/udmurdi keel/permi keeled/ajalooline keeleteadus
Künnap, Ago. [Lingvistitsheski bespredel] // Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 69-71.
Rets. rmt.: Lingvistitsheski bespredel : sbornik statei k 70-letiju A. I. Kuznetsovoi. Moskva : Izdatelstvo Moskovskogo universiteta, 2002 ; O. A. Kazakevitsh, A. I. Kuznetsova, E. A. Helimski. Otsherki po selkopskomu jazõku : Tazovski dialekt. Tom. 3. Moskva : Izdatelstvo Moskovskogo universiteta, 2002 ; A. I. Kuznetsova, O. A. Kazakevitsh, E. B. Grushkina, E. A. Helimski. Selkupski jazõk. Sankt-Peterburg : Filial izdatelstva "Prosveshtshenije", 2002.
keeleteadus/sölkupi keel/õpikud
Kelmakov, V. K. [T. N. Merkusheva. Leksika florõ i faunõ juzhnogo naretshija komi-permjatskogo jazõka] //Linguistica Uralica, 2004, nr. 1, lk. 73-78. - Bibliogr.: 15 nim.
Rets. rmt.: Merkusheva, T. N. Leksika florõ i faunõ juzhnogo haretshija komi-permjatskogo jazõka. Joshkar-Ola, 2003.
keeleteadus/komi keel/sõnavara/leksikoloogia/loomanimetused/taimenimetused/loomastik/taimestik
Argus, Reili. Verbi eelkäijatest esimeste kolmeliikmeliste miniparadigmadeni eesti ja soome keele võrdlusel // Toimiv keel. II : töid rakenduslingvistika alalt. - Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2004, lk. 37-52. - Sisaldab bibliograafiat.
Lapse keelelisest arengust alates verbi omandamisest kuni keerukamate muutesarjade tekkimiseni eesti ja soome keele võrdlusel. Sisaldab tabeleid.
keeleteadus/eesti keel/soome keel/võrdlev keeleteadus/keeleline areng/keele omandamine/lapsed
Rüütmaa, Tiina. Imperatiivi funktsioonid ungari kõrvallauses ja nende eesti keelde vahendamise võimalusi // Toimiv keel. II : töid rakenduslingvistika alalt. - Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2004, lk. 244-252. - Sisaldab bibliograafiat.
keeleteadus/ungari keel/grammatika/käskiv kõneviis/eesti keel/tõlkimine
Õispuu, Jaan. Karjala Vabariigi keelepoliitika ja keelestrateegiad // Toimiv keel. II : töid rakenduslingvistika alalt. - Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2004, lk. 374-388. - Sisaldab bibliograafiat.
Karjalas 1990. aastatel käivitatud keelestrateegilistest arengukavadest ja keelepoliitikast.
keeleteadus/karjala keel/Karjala/keelepoliitika/arengukavad
Tamm, Marek. Kuidas kaitsta rahvuse mälu? = How to protect a nation's memory? / tõlk. Helle-Silvia Solnask // Kunst.ee, 2004, nr. 1, lk. 68-69.
Rööptekst inglise keeles lk. 69-70.
Milline ja kus on eesti mälu.
eesti/rahvuskultuur/rahvuslus/muinsuskaitse/mälu (psühh.)/ehitusmälestised/rahvaluule
Peil, Mirjam. Tailova külas Setumaal // Kodukiri : Suvekodu, 2004, lk. 10-13 : ill. Kormashovide kunstnikepere suvekodust Setumaal, mis nüüd jääb Venemaa piiridesse. talurahvaarhitektuur/vene/suvilad/ruumikujundus/sisustus
Vool, Ene. Suitsuahi nagu naine // Kodukiri : Suvekodu, 2004, lk. 57-58 . Käsmu Meremuuseumi peremees Aarne Vaik annab nõu suitsuahju ehitamiseks ja nippe kala ning liha suitsetamiseks. Lisatud suitsukäiguga ahju ja kerisega suitsuahju ehitusskeemid. eesti/suitsuahjud/talurahvaarhitektuur/rahvapärimus/toiduvalmistamine
Sildoja, Raivo. Soome kandlemeister Eestis // Muusika, mai 2004, nr. 5, lk. 36 : ill.
27. märtsil Viljandi Kultuuriakadeemias toimunud üritusest "Eesti Ring 2004", kus tutvustas oma kandleid Soome kandlemeister Hannu Koistinen.
muusika/eesti/Viljandi/Viljandi Kultuuriakadeemia/kannel/kandlemängijad/
kandlemuusika/pillimeistrid/soome/rahvamuusikud/muusikasündmused/külalisesinejad
Laurisaar, Riho. Siberi rahvad ja uued dokfilmid ERM-is // Linnaleht : Tartu, 7. mai 2004, lk. A10. Esimestel visuaalkultuuri päevadel 12.-15. mail 2004.
eesti/visuaalne kultuur/dokumentaalfilmid/rahvakultuur.
Määrits, Mati. MuinasTeeVee salvestas Värskas saate "Seto maja" // Koit, 11. mai 2004, lk. 1. ETV võttegrupp Värskas, sarja autor Liisa Pakosta.
televisioon/Eesti Televisioon/saatesarjad/telesaated
Kaasik, Maris S. Uma leht pühitses 50. numbrit ja jagas auhindu // Koit, 13. mai 2004, lk. 5.
Võrukeelne ajaleht.
Eesti/Võrumaa/väikelehed/Võru murre/ajakirjandus
Näitused põhjarahvastest // Tartu Postimees, 13. mai 2004, lk. 8.
Vene kunstniku Juri Afonovi (s. 1956) pastellmaalide näitus ja fotonäitus "Välitöödelt põhjarahvaste juurde" (fotod aastatest 1970-2004) Eesti Rahva Muuseumis.
eesti/vene/fotonäitused/väliskunsti näitused Eestis/pastell/Eesti Rahva Muuseum/muuseumid/soome-ugri
Kontio, Tomi. Tipus / tlk. Kalju Kruusa // Sirp, 14. mai 2004, lk. 5. (IV Põhjamaade luulefestival)
soome/ilukirjandus/luule
Jaan Krossi soomendajad said tõlkepreemia // Postimees, 14. mai 2004, lk. 17.
Soome kultuuriminister Tarja Karpela andis 13. mail riigi tõlkijapreemia Kaisu Laihikainenile ja Jouko Vanhanenile Jaan Krossi romaani "Kolme katku vahel" soomendamise eest.
eesti/soome/kirjandusauhinnad/tõlkijad/personaalia
11. V avati rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis... // Sirp, 14. mai 2004, lk. 18. Ungari graafiku Ferenc Masszi raamatuillustratsioonide ja graafika näitus "Põhjala lood". väliskunsti näitused Eestis/ungari/kunstigaleriid/Rahvusraamatukogu/graafika/raamatuillustratsioon
Pikk, Anu. 31. IV avati Kuressaare linnuse keldrikorruse saalis... // Sirp, 14. mai 2004, lk. 19. Näitus "Soome-ugri jooniseid" alapealkirjaga "Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside joonistusi Eesti Rahva Muuseumi kogudes", mille on korraldanud ja komplekteerinud Vaike Kajak ja Kadri Viires. eesti/kunstinäitused/kunstigaleriid/Kuressaare linnus/ekspeditsioonid/soome-ugri/Eesti Kunstiakadeemia/kunstiakadeemiad/joonised/muuseumid/Eesti Rahva Muuseum
Rummo, Mart. Põhjamaade antropoloogid Tartus // Sirp, 14. mai 2004, lk. 17. 12.-15. maini Tartu visuaalse kultuuri päevade raames toimuvast Põhjamaade Antropoloogilise Filmi Assotsiatsiooni (NAFA) filmifestivalist. film/eesti/filmifestivalid/Põhjamaade Antropoloogilise Filmi Assotsiatsiooni filmifestival/Tartu/antropoloogiafilmid/antropoloogid/dokumentalistid
"Rehepapp" ilmus ungari keeles // Eesti Päevaleht : Arkaadia, 19. mai 2004, lk. 16 : foto (A. Kivirähk).
Mónika Segesdi (tõlkijanimega Móni) tõlkis Andrus Kivirähki "Rehepapp" ungari keelde. Esitlus 18. mail Budapestis. Vt. ka Postimees, 20. mai, lk. 17.
eesti/personaalia/tõlked/ungari keel/esitlused
Liivamägi, Tiiu. Rahvakultuurid kohtuvad Hiiumaal // Hiiumaa, 20. mai 2004, lk. 4-5. Projekti "Rahvakultuurid kohtuvad" raames toimuvast üritusest Hiiumaal, kus osalevad hiidlaste, saarlaste, pärnakate ja soomlaste erinevate rahvakultuuri valdkondade viljelejad.
kultuur/Eesti/Hiiumaa/eestlased/soomlased/rahvakultuur/kultuuriüritused
Klaats, Erika. Rahvarőivas teeb ilusamaks // Maaleht, 20. mai 2004, lk. 24.
Rahvarőivastest ja nende valmistajatest. Jäneda käsitöökeskuses esitlesid rahvarőivaste valmistajate koolitusel osalenud oma lőputöid.
eesti/rahvarőivad/käsitöömeistrid/käsitöö
Oksanen, Sofi. Sofi Oksanen otsib oma Eestit : [intervjuu] / interv. Mari Peegel // Eesti Päevaleht : Arkaadia, 21. mai 2004, lk. 12 : portr. Soome eesti päritolu autori debüütromaani "Stalini lehmad" ilmumise puhul eesti keeles (tõlkinud Tauno Vahter, kirj. Tänapäev).
soome/Eesti/proosa/romaanid/personaalia
Oksanen, Sofi. Noor daam parandab maailma : [intervjuu] / interv. Andres Keil // Postimees, 21. mai 2004, lk. 14. S. Oksaneni debüütromaani "Stalini lehmad" ilmumise puhul eesti keeles (tõlkinud Tauno Vahter, kirj. Tänapäev). soome/Eesti/proosa/romaanid/personaalia
Keil, Andres. Sofi Oksanen seletab sind ennast // Postimees, 21. mai 2004, lk. 14 : foto (S. Oksanen).
Rets. rmt.: Oksanen, Sofi. Stalini lehmad / tõlkinud Tauno Vahter. Tallinn : Tänapäev, 2004.
soome/Eesti/proosa/romaanid/personaalia
Kama, Kaido. Lõunaeesti keelest ja sallivusest // Eesti Päevaleht, 21. mai 2004 , lk. 3. Lõunaeesti murrete kaitseks. keeleteadus/Eesti/lõunaeesti murded/keelepoliitika
Rummo, Mart. Mida otsib ja leiab Eesti antropoloog Siberist // Sirp, 21. mai 2004, lk. 17. 12.-15. maini Tartu visuaalse kultuuri päevade raames toimuva Põhjamaade Antropoloogilise Filmi Assotsiatsiooni (NAFA) filmifestivali raames peetud eesti dokumentalistide ümarlaud Eva Toulouze'i juhtimisel, kus räägiti Siberi põlisrahvaste juures kogetust. Vestlevad Mark Soosaar, Valentin Kuik, Livo Niglas, Janno Simm, Anzori Barkalaja.
film/eesti/filmifestivalid/Põhjamaade Antropoloogilise Filmi Assotsiatsiooni filmifestival/Tartu/antropoloogiafilmid/antropoloogid/dokumentalistid/soome-ugri rahvad/Siber
Pilvre, Barbi. [Raamat] // Eesti Ekspress, 27. mai 2004, lk. B8. (Loe)
Raamatututvustus: Oksanen, Sofi. Stalini lehmad / tõlkinud Tauno Vahter. Tallinn : Tänapäev, 2004.
soome/Eesti/proosa/romaanid/personaalia
Kirsipuu, Ants. Pallo talu rehielamu meenutab möödunut // Valgamaalane, 22. mai 2004, lk. 8.
Rehielamu kirjeldus.
eesti/talurahvaarhitektuur/rehielamud/Valgamaa
Kesküla, Kalev. [Raamat] // Eesti Ekspress, 27. mai 2004, lk. B8. (Loe) Raamatututvustus: See sama soolane meri : soome tänapäeva luule antoloogia / koostanud Jan Kaus.Tallinn : [Koma], 2004. soome/luule/antoloogiad/personaalia
Sommer, Lauri. Kauaoodatud tundepalang Võrumaalt // Eesti Päevaleht, 27. mai 2004, lk. 17. Uuest heliplaadist Ummamuudu "Üts Ummamoodu liin", Metronom 2004. muusika/eesti/helisalvestised/ansamblid (muus.)/Võrumaa
Jõgi, Aime. Mulgi keel jõudis lugemikku // Sakala, 28. mai 2004, lk. 1.
Ilmus mulgikeelne lugemik: Mulgi keelen ja meelen / koostajad Silvi Väljal, Lembit Eelmäe. Viljandi, 2004
eesti/lugemikud/mulgi murre/raamatuillustratsioonid
Andrus Kivirähki Romeo ja Julia ilmus soome keeles // Postimees, 28. mai 2004, lk. 19. Andrus Kivirähki jutustust "Romeo ja Julia" esitleti Helsigis 26. mail. eesti/lühiproosa/tõlked/soome keel/estonica/esitlused/personaalia
24. V avati Otaniemis Kõrgema Tehnikakooli peahoones... // Sirp, 28. May 2004, lk. 19.
Endel Grensmanni õhufotonäitus "Linnu Eesti".
välisnäitused (eesti)/soome/fotograafia/aerofotod
Eesmaa, Lauri. [Ungaris esitleti 18. mail 2004 Andrus Kivirähki "Rehepapi" tõlget ungari keelde (tõlkija Móni Segesdi). 2004. a. ilmus ungari keeles ka Mehis Heinsaare "Härra Pauli kroonikad" (tõlkisid Orsolya Fábian, Balázs Herczeg ja Viktória Tóth)] // Sirp, 28. mai 2004, lk. 10. (Kirjandusmaailm) estonica/eesti/proosa/lühiproosa/ungari keel/tõlked/personaalia
[Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis autasustatakse 31. mail laste võrukeelsete kirjatööde võistluse "Minu Võromaa 17" paremaid autoreid] // Sirp, 28. mai 2004, lk. 19. Eesti/kirjandusmuuseumid/Võru/F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum/kirjandusvõistlused/võru murre/omalooming/õpilased
Suurkask, Heiki. Kui riie kütab kirgi // Eesti Päevaleht, 28. mai 2004, lk. 17 : ill.
Traditsioonilised rõivad ja poliitilised kired. Juttu on shoti tartaanist ja kildist, afganistani burqast, paapuate kotekast, bikiinidest ja mulgi kuuest.
rahvarőivad/shoti/eesti/afganistaani/paapua/poliitika/mulgi
Soome-ugri maailm koos // Postimees : Suvi, 28. mai 2004, lk. 8. Augusti keskel Tallinnas toimuvast soome-ugri rahvaste maailmakongressist. muusika/eesti/Tallinn/soome-ugri/soome-ugri rahvad/kongressid/pärimusmuusika
Grünfeldt, Inna. Soomlased said kultuurinõukogu // Virumaa Teataja, 29. mai 2004, lk. 5.
14.-16. maini toimus Eesti Vabariigi soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimine.
kultuur/Eesti/soome/vähemusrahvused/kultuurautonoomia/valimised
Aleksander Heintalu 63 // Postimees, 31. mai 2004, lk. 23.
Vigala sassi 63. sünnipäevaks.
etnoloogia/Eesti/Saaremaa/rahvausundid/nõiad/targad/personaalia

APRILL | 1.-15. MAI | 15.-31. MAI